EUG?NIE GRANDET

« Tout est grand dans ce c?l?bre roman, sans que rien ne bouge. Eug?nie est une sorte de sainte selon l'homme, toujours fid?le ? une m?me pens?e, mais toute naturelle. […] Eug?nie est le premier personnage de ce drame d'amour […] En Grandet, ce rocheux Grandet, il y a une source de tendresse ?mouvante, quand il se cache pour voir sa fille ? la toilette. […] Au rebours on trouvera dans Eug?nie tous les stratag?mes du coeur, et un vrai courage ? affronter le terrible homme aux gants de cuir. On a tout dit sur Grandet. On a moins remarqu? ce mot de reine, lorsque Eug?nie se trouve ma?tresse d'une immense fortune et assi?g?e d'intrigues. Elle r?pond : « Nous verrons cela» comme son p?re faisait. […] Ainsi l'?me de Grandet finit par ?tre sauv?e. Balzac laboure la terre. »

M~oningais provintsilinnades leidub maju, mille v"alimus sisendab melanhooliat, sarnast sellega, mida kutsuvad esile k~oige s"ungemad kloostrid, k~oige v"arvitumad n~ommed v~oi k~oige kurvemad varemed. V~oib-olla leidub neis majades nii kloostrite vaikust kui n~ommede viljatust ja varemete k~odunevust; elu ja liikumine toimub neis nii tasa, et v~o~oras peaks neid vist mahaj"aetuks, kui ta "akki ei kohtaks m~one liikumatu olendi kahvatut ja k"ulma pilku, kelle peaaegu mungalik n"agu kerkib aknalaua kohale, kui kuuldub tundmatut sammudem"udinat. Selliseid melanhooliajooni leidub "uhe elamu v"alimuses, mis asub Saumuris, m"agise t"anava l~opus, mis suundub linnast k~orgemal asetsevasse lossi. See t"anav, n"u"ud v"ahe k"aidav, soe suvel, k"ulm talvel ja pime m~oningais paigus, on t"ahelepanuv"a"ariv oma alati puhta ja k~omiseva kivisillutise, oma lookleva s~oidutee kitsuse ja oma majade vaikuse poolest, mis kuuluvad vanasse linnaossa ja mille kohal kerkib endine kindlusevall. Kolme sajandit n"ainud majad on seal veel p"aris tugevad, olgugi nad ehitatud puust, ja nende mitmekesine ilme moodustabki selle algup"arasuse, mis k"oidab antikvaaride ja kunstnike t"ahelepanu Saumuri selles linnaosas. Raske oleks neist majadest m"o"oduda, imetlemata hiiglaslikke tammetalasid, mille otstesse on nikerdatud kummalised kujud ja mis musta bareljeefina "umbritsevad suurema osa majade alumist korda. Kohati on majade ristpalgid kaetud kiltkividega ja see moodustab siniseid jooni elamu haprail seintel, mida kroonib aastate jooksul kurdunud p"ustkatus, kus pehastunud sindlid on vihma ja p"aikese vahelduval toimel hoopis k~overaks t~ombunud. Teisal esinevad kulunud, mustunud aknalauad, mille peeni skulptuure veel vaevu on n"aha ja mis tunduvad liiga hapraina nende pruunide savipottide jaoks, kust kerkivad esile m~one vaese naist"o"olise nelgid v~oi roosid. Taamal on uksi, mida kaunistavad hiiglasuured naelapead ja kuhu meie esivanemate tarkus on j"a"advustanud perekondlikke hierogl"u"ufe, mille m~ote j"a"ab igavesti selgitamatuks. Kohati on m~oni protestant nendega tunnistanud oma usku, kohati m~oni liigamees sajatanud Henri IV-t. M~oni linnakodanik on sinna uuristanud oma patritsiaadim"argid, oma unustatud raevanema-kuulsuse. Kogu Prantsusmaa ajalugu on siin koos. Lihtsate krohvseintega vana tudiseva maja k~orval, mis kiidab oma ehitaja k"atet"o"od, kerkib taeva poole aadlimehe uhke elamu, kus kivist uksekaarel on veel s"ailinud m~oned j"aljed aadlivapist, kuigi selle on h"avitanud mitmed revolutsioonid, mis alates aastast 1789 on vapustanud maad. Selles t"anavas ei toimu kauplemine poodides ega "arides, vaid keskaja s~obrad leiaksid siit meie esivanemate kaubakoja kogu tema naiivses lihtsuses. Nood madalad saalid, millel pole ei vaateakent, ei v"aljapanekuid ega vitriine, on s"ugavad ning pimedad ega oma mingeid v"aliseid ega sisemisi ilustusi. Nende tugevalt rautatud uks avaneb kahes osas: "ulemine osa liigub sissepoole, moodustades akna, alumine, varustatud vedrukellukesega, on alatasa liikvel. ~Ohk ja valgus p"a"asevad sellesse niiskesse koopataolisse ruumi ukse "ulemise osa kaudu v~oi l"abi avause, mis leidub laev~olvi ja madala, letik~orguse seinam"u"uri vahel. Sinna asetatakse tugevad luugid, mis eemaldatakse hommikul ja pannakse ~ohtul tagasi, kinnitades nad polditud raudlattidega. Sellele m"u"urile laotakse kaubad ostjaskonnale vaatlemiseks. Ei ole siin mingisugust pettuskatset. Vastavalt kaupluse iseloomule koosnevad kaubaproovid kahest v~oi kolmest t"unnist, mis on t"aidetud soolaga v~oi tursakalaga, m~onest pakist purjeriidest, laevak"oitest, aampalkide k"ulge riputatud messingist, seina "a"arde asetatud vitsrauast v~oi m~onest riiulil lebavast kalevikangast. Astuge sisse. Noorusv"arske, puhtalt r~oivastatud t"utarlaps, valges r"atikus ja punaste k"asivartega, t~ouseb oma kudumist"o"o juurest "ules ja kutsub kohale kas isa v~oi ema, kes tuleb ja m"u"ub teile, mida te soovite, tehes seda flegmaatiliselt, vastutulelikult v~oi k~orgilt, vastavalt oma iseloomule, olgu siis kaupa kahe sou 1 v~oi kahek"umne tuhande frangi eest. Te n"aete tammelaudadega kauplejat istumas oma ukse ees ja veeretamas p"oidlaid, vesteldes m~one naabriga; n"ailikult ei oma ta muud kui viletsaid kastilaudu ja kaht v~oi kolme kandamit latte; ent sadamas on tal tulvil t"ais puuhoov, mis varustab k~oiki Anjou t"underseppi; ta teab t"apselt, kui palju vaate ta hakkama paneb, kui l~oikus tuleb hea; p"aikesepaiste rikastab teda, vihmane ilm laostab: ainsa ennel~ouna jooksul v~oib vaatide hind langeda "uheteistk"umnelt frangilt kuuele frangile. Sellel maal, samuti nagu Touraine’iski, s~oltub kaubanduslik elu atmosf"a"arilistest muutustest. Viinamarjakasvatajad, maaomanikud, puukaupmehed, t"undersepad, v~o~orastemajapidajad, laevnikud – k~oik nad piiluvad p"aikest; magama heites v"arisevad nad hirmust, et hommikul v~oivad kuulda "o"ok"ulmast; nad kardavad vihma, tuult ning p~ouda ja tahaksid, et vesi, soojus ja pilved alistuksid nende tahtele.

K"aib alatine kahev~oitlus taeva ja maa huvide vahel. Baromeeter kurvastab, silub kortse, muudab n"aod taas r~o~omsaks. Siin, selle Saumuri endise peat"anava "uhest otsast teise, v~oib iga ukse juures kuulda s~onu: «Kui kuldne ilm!» Samuti "oeldakse sageli naabrile: «N"u"ud sajab taevast kulda!» teades, kui palju "uks p"aikesekiir v~oi ~oigeaegne sagar vihma v~oib kasu tuua. Suvisel laup"aeval ei saa te nende tublide "arimeeste k"aest keskp"aevast alates enam "uhegi sou eest kaupa. Iga"uhel neist on oma viinam"agi, oma v"aike talu ja ta siirdub paariks p"aevaks maale. Siin, kus k~oik on ette arvestatud: ost, m"u"uk ja kasu, siin veedavad "arimehed kaheteistk"umnest tunnist k"umme tundi l~obusa lobisemise, vaatlemise, targutamise ja alatise ringipiilumisega. "Ukski perenaine ei saa osta p~oldp"u"ud, ilma et naabrid hiljem ei k"usiks tema mehelt, kas praad oli ka k"ullalt k"ups. "Ukski noor neiu ei saa aknast v"alja vaadata, ilma et k~oik j~oudeolijad teda kohe ei m"arkaks. Siin on k~oik s"udamed avatud, samuti ei ole saladusi neis ligip"a"asmatuis, s"ungeis ja vaikseis majades. Elu kulgeb enamasti vabas ~ohus: iga perekond istub oma ukse ees; seal nad einestavad, l~ounastavad, t"ulitsevad. Keegi ei saa l"abida t"anavat, ilma et teda ei uuritaks. Vanasti, kui keegi v~o~oras saabus provintsilinna, tehti iga ukse ees tema kulul nalja. Sealt siis tekkisidki igasugu l~obusad jutukesed, sealt siis saigi alguse too h"u"udnimi «hambamehed», millega tituleeriti Angers’ elanikke, kes olid kuulsad oma teravmeelse pilkamise poolest.

Vanalinna endised "uksikelamud asetsevad juba mainitud t"anava "ulemises osas, kus vanasti elasid kohalikud aadlikud. Tulvil melanhooliat maja, kus toimusid selle jutustuse s"undmused, oli just "uks neist elamuist, auv"a"arne j"a"anus sajandist, kus asjadel ja inimestel oli toda lihtsust, mis prantsuse kommetest p"aev-p"aevalt "uha enam kaob. Kui te olete loogelnud selles maalilises t"anavas, kus v"aiksemadki konarused "aratavad teis m"alestusi ja kus k~oik kokku sunnib teid tahtmatult unelema, m"arkate l~opuks "uht k"ullaltki tumedat orva, mille s"ugavusse on peidetud h"arra Grandet’ oma maja uks. V~oimatu on m~oista selle provintsliku v"aljendi t"ahendust, tundmata h"arra Grandet’ elulugu.

H"arra Grandet’l oli Saumuris eriline reputatsioon, mille p~ohjust ja m~oju ei suuda m~oista inimesed, kes pole l"uhemat v~oi pikemat aega provintsis elanud. H"arra Grandet, keda m~oningad inimesed kutsusid ka isa Grandet’ks, ehkki nende vanakeste arv p"aev-p"aevalt v"ahenes, oli 1789. aastal j~oukas t"underseppmeister, kes oskas lugeda, kirjutada ja arvutada. Kui Prantsuse Vabariik laskis Saumuri ringkonnas m"u"ugile vaimuliku seisuse varandused, oli t"undersepp just neljak"umneaastane ja "asja abiellunud rikka puukaupmehe t"utrega. Varustatud oma sularahaga ja naise kaasavaraga, "uldsummas kahe tuhande luidooriga 2 , siirdus Grandet maakonda, ja seal, t"anu kahesajale topeltluidoorile, mis ta "ai andis altk"aemaksuna metsikule vabariiklasele, kelle j"arelevalve all toimus riigimaade m"u"uk, ~onnestus Grandet’l omandada seaduslikult, kuigi mitte ~oigel teel, ja otse v~oileivahinna eest ringkonna parimad viinamarjaistandused, "uhe vana kloostri maad ja m~oned talud. Saumuri elanikud, kes polnud kuigi revolutsioonilised, hakkasid isa Grandet’d pidama julgeks meheks, vabariiklaseks, patrioodiks, inimeseks, kes on huvitatud uutest ideedest, kuna meie t"undersepp oli lihtsalt huvitatud viinam"agedest. Ta m"a"arati Saumuri ringkonnavalitsuse liikmeks, ja tema rahutaotlev m~oju avaldus siin nii poliitiliselt kui kaubanduslikult. Poliitiliselt kaitses ta endisi inimesi ja kasutas kogu oma m~oju selleks, et takistada emigrantide m~oisate m"u"umist; kaubanduslikult varustas ta vabariiklikku armeed "uhe v~oi kahe tuhande vaadi valge veiniga ja laskis endale selle eest maksta toredate heinamaadega, mis kuulusid "uhele nunnakloostrile ja mille v~o~orandamine oli j"aetud viimseks. Konsulaadi ajal sai meie Grandet linnapeaks, haldas targasti, kuid korraldas veelgi paremini oma viinam"agesid; keisririigi ajal sai temast h"arra Grandet. Napoleon ei armastanud vabariiklasi: ta asendas h"arra Grandet’, kes olevat punast m"utsi kandnud, "uhe suurmaaomanikuga, keisririigi tulevase paruniga, kelle nime ees uhkeldas aadlisilp. H"arra Grandet loobus "uhiskondlikest auameteist "uhegi kahetsuseta. Linna huvides oli ta lasknud ehitada oivalised maanteed, mis viisid tema m~oisatesse. Tema majal ja maaomandeil, mis katastris olid v"aga m~o~odukalt hinnatud, ei lasunud kuigi suured maksud. P"arast mitmesuguste istanduste korrastamist muutusid ta viinam"aed, t"anu p"usivale hoolitsemisele, eesrindlikemaiks kogu maal, ja et nad andsid esmaklassilisi veinisorte, seati neid k~oigile eeskujuks. Ta oleks n"u"ud v~oinud taotleda Auleegioni risti. Too s"undmus leidiski aset 1806. aastal. H"arra Grandet oli tollal viiek"umne seitsme aastane ja ta naine umbes kolmek"umne kuuene. Ainus t"utar, nende seadusliku armastuse vili, oli k"umneaastane. H"arra Grandet, keda saatus kahtlemata tahtis h"uvitada tema ebasoosingusse sattumise eest administratiivalal, sai sel aastal p"aranduse proua de la Gaudini`ere’ilt, s"undinud de la Bertelli`ere’ilt, proua Grandet’ emalt; siis vanalt h"arra Bertelli`ere’ilt, lahkunu isalt, ja veel proua Gentillet’lt, emapoolselt vanaemalt: kolm p"arandust, mille suurust ei teadnud keegi. Nende kolme vanakese ihnsus oli nii kirglik olnud, et juba pikemat aega olid nad raha hunnikusse kuhjanud, et seda siis salaja imetleda.

Vana h"arra de la Bertelli`ere pidas rahamahutust pillamiseks, leides suuremat naudingut kulla vaatlemisest kui liigkasuv~otmisest. Saumuri linn aga hindas rikkuse v"a"artust vaid sissetulekute j"argi, mida andsid avalikkusele n"ahtavad varad. H"arra Grandet sai siis tolle uue aadlitiitli, mida meie v~ordsustamismaania ei ole kunagi suuteline h"avitama; ta sai k~oige k~orgemini maksustatud kodanikuks kogu ringkonnas. Tema kasutada oli sada vakamaad viinam"agesid, mis saagirikkail aastail andsid seitse- kuni kaheksasada vaati veini. Tal oli kolmteistk"ummend talu, "uks vana klooster, kus ta kokkuhoiu m~ottes oli lasknud aknad, teravkaared ja v"arvilised klaasid kinni m"u"urida, et neid paremini s"ailitada, ja sada kaksk"ummend seitse vakamaad heinamaad, kus kasvas ja paisus kolm tuhat paplit, istutatud 1793. aastal. L~opuks oli ka maja, milles ta elas, tema oma. Selliseks oli kujunenud tema n"ahtav varandus. Mis puutub ta kapitalidesse, siis oli ainult kahel inimesel umbkaudset ettekujutust nende suurusest: "uks oli h"arra Cruchot, notar, kelle hooleks oli h"arra Grandet’ raha laenutamine k~orgete protsentide vastu; teine h"arra des Grassins, Saumuri rikkaim pankur, kelle operatsioonidest viinamarjakasvataja salaja osa v~ottis. Ehkki vanal Cruchot’l ja h"arra des Grassins’il oli toda s"ugavat diskreetsust, mis provintsis loob usalduse ja suurendab rikkust, ilmutasid nad avalikult h"arra Grandet’ suhtes nii suurt lugupidamist, et pealtvaatajad v~oisid m~o~ota endise linnapea kapitalide suurust selle roomava austuse j"argi, mille objektiks ta oli. Saumuris polnud kedagi, kes ei oleks uskunud, et h"arra Grandet’l on mingi eriline aare, m~oni peidik t"ais kuldm"unte, ja et ta igal "o"ol naudib kirjeldamatuid r~o~ome, mida pakub suure kullakoguse vaatlemine. Ihnurid olid selles isegi t"aiesti veendunud, n"ahes h"arra Grandet’ silmi, millele kollane metall n"ais olevat andnud oma v"arvuse. Inimesel, kes on harjunud oma kapitalidest tohutut tulu saama, tekivad paratamatult nagu kiimlejail, hasartm"angijail v~oi ~oukondlastel silmavaates m~oningad seletamatud harjumused, vargsed, ahned, saladuslikud liigatused, mis ei j"a"a varjule tema usuvendade eest. Too salajane keel moodustabki teataval m"a"aral kirgede vabam"u"urluse. H"arra Grandet sisendas austavat lugupidamist, millist v"a"aris inimene, kes kunagi kellelegi midagi ei v~olgnenud, kes vana t"undersepana ning vana viinamarjakasvatajana aimas t"aheteadlase t"apsusega, millal oli vaja saagikoristamiseks valmistada tuhat vaati, millal ainult viissada, kes "uhegi spekulatsiooni puhul m"argist m"o"oda ei lasknud, kel oli vaate m"u"ua ka siis, kui vaat oli kallim temasse mahutatavast ainest, kes oma veinisaagi v~ois keldrisse panna ja oodata momenti, millal veinivaadi v~ois m"u"ua kahesaja frangi eest, kuna v"aikeste istandike omanikud m"u"usid veini viie luidoori eest vaat. Grandet’ kuulus 1811. aasta saak, targalt talletatuna ja pikkamisi m"u"uduna, t~oi talle sisse "ule kahesaja neljak"umne tuhande frangi. Kui v"aljenduda rahamehelikult, siis leidus h"arra Grandet’s tiigri ja boamao omadusi: ta oskas maha heita, k"u"urutada, oma saaki kaua silmitseda ja l~opuks sellele kallale karata; siis avas ta oma rahakoti l~ouap"arad, ahmis sinna terve koorma ek"u"usid 3 ja heitis seej"arel rahulikult magama, "uksk~oikne, k"ulm ja pedantne nagu seediv madu. Kui h"arra Grandet kellestki m"o"odus, siis tunti imetlust, mis segatud austuse ja hirmuga. Kas ei olnud iga"uks Saumuris tunda saanud tema viisakaid, ent tuliteravaid terask"u"usi? "Uhele oli notar Cruchot hankinud raha, mida ta vajas maakoha ostmiseks, ent "uheteistk"umne protsendiga; teisele oli h"arra des Grassins diskonteerinud vekslid, kuid v~otnud ette kohutavad protsendid. M"o"odus v"ahe p"aevi, kus ei mainitud h"arra Grandet’ nime, olgu siis turul, olgu ~ohtustel jutlemistel linnas. M~oningaile inimestele oli vana viinamarjakasvataja varandus patriootilise uhkuse objektiks. Nii m~onigi kaupmees ja m~onigi v~o~orastemajapidaja seletas v~o~orastele teatava rahuldustundega:

«Mu h"arra, meil on siin kaks v~oi kolm kaupmeest-miljon"ari; kuid mis puutub h"arra Grandet’sse, siis ei tea ta vist isegi oma varanduse suurust.»

Aastal 1816 hindasid k~oige osavamad Saumuri arvutajad vanamehe maaomandeid ligikaudu neljale miljonile; et ta aga ajavahemikus 1793 kuni 1817 sai oma maaomandeist keskmiselt sada tuhat franki aastast sissetulekut, siis v~ois oletada, et tal oli sularahas summa, mis umbkaudu v~ordus tema kinnisvarade v"a"artusega. Kui m~onikord p"arast bostonipartiid v~oi m~onda k~onelust viinam"agede "ule jutt p"o"ordus h"arra Grandet’le, laususid asjatundjad: «Isa Grandet? … Isa Grandet’l peab olema viis v~oi kuus miljonit.»

«Teie olete siis targemad kui mina, ma ei ole kunagi suutnud "uldsummat kindlaks teha,» vastas h"arra Cruchot v~oi h"arra des Grassins, kui juhtusid kuulma sellist arvamust.

Kui m~oni pariislane k~oneles Rotschildidest v~oi h"arra Laffitte’ist, k"usisid Saumuri elanikud, kas nad on niisama rikkad kui h"arra Grandet. Juhtus siis pariislane "uleolevalt muiates jaatama, vaatasid som"u"urlased "uksteisele otsa ja vangutasid umbusklikult pead. Nii suur varandus kattis kuldse mantliga k~oik tolle inimese teod. Kui algul nii m~onedki tema elu ise"arasused andsid p~ohjust naermiseks ja pilkamiseks, siis n"u"ud oli naer ja pilge vaikinud. K~oige v"aiksemaiski asjades oli h"arra Grandet’ seisukoht kindel nagu j~oustunud kohtuotsus. Tema s~onad, ta riided, ta liigutused, ta silmapilgutamine olid seaduseks kogu maal, kus iga"uks, olles teda tundma ~oppinud, nagu loodusteadlane ~opib tundma instinkti toimet loomade juures, oli v~oinud veenduda tema v"ahimategi liigutuste s"ugavas ning s~onatus tarkuses.

«Talv tuleb sel aastal vali,» r"a"agiti Saumuris. «Isa Grandet pani oma karusnahksed kindad k"atte – vaja viinamarjad "ara korjata.» – «Isa Grandet ostab palju tammelaudu – veinisaak tuleb hea.»

H"arra Grandet ei ostnud kunagi liha ega leiba. Tema talunikud t~oid talle rendi alusel igal n"adalal k"ullaldaselt kohikukki, kanapoegi, mune, v~oid ja teravilja. Tal oli oma veski, mille rentnik oli kohustatud lisaks rendilepingule vedama teatava koguse peremehe teravilja oma veskisse, selle seal "ara jahvatama ja jahu ning kliid peremehele tagasi toimetama. Pikk Nanon, h"arra Grandet’ ainus teenija, ehkki mitte enam noor, k"upsetas isiklikult iga laup"aev majapidamiseks vajaliku leiva. H"arra Grandet oli oma rentnike-aedviljakasvatajatega kokku leppinud, et need teda varustaksid juurviljaga. Mis puutub puuviljasse, siis toda kasvas tal nii suurel hulgal, et enamik sellest tuli turustada. Oma p~oletuspuud laskis ta raiuda oma hekkidest v~oi kasutas selleks vanu poolm"adanenud k"ande, mis ta oma p~oldude "a"arest laskis "ules juurida; tema talunikud vedasid need talle linna, ladusid vastutulelikult puukuuri ja said selle eest ta t"anu osaliseks. Tema ainsaiks teadaolevaiks kulutusteks olid ~onnistatud leib, tema naise ning t"utre r~oivad ja tasu nende toolide eest kirikus; siis veel valgustus, pika Nanoni palk ja kastrulite tinutamine; l~opuks maksud, hoonete remont ja t"o"ostuskulud. Tal oli kuussada vakamaad metsa, mis ta alles hiljuti oli ostnud ja mis oli naabri metsavahi valve all, kellele ta selle eest oli lubanud eritasu maksta. Alles p"arast selle omandi soetamist hakkas ta ulukeid s"o"oma. Selle inimese k"aitumine oli "ulilihtne. Ta k~oneles v"ahe. Tavaliselt v"aljendas ta oma m~otteid v"aikeste keerukate lausetega, neid tasa h"a"aldades. Alates revolutsioonip"aevist, mil ta oli t"ahelepanu "aratanud, kogeles ta t"u"utavalt, kui oli tarvis pikema k~onega esineda v~oi m~onest vaidlusest osa v~otta. Ta pomisemine, katkendlik k~one, s~onademulin, millesse uppus m~ote, ja ilmne, puudulikust haridusest tingitud loogikavaesus – see k~oik oli teeseldud ja saab k"ullaldaselt m~oistetavaks k"aesoleva jutustuse edaspidiste s"undmuste kaudu. Muide, neli lauset, t"apsed nagu algebra valemid, aitasid tal tavaliselt "ule saada k~oigist raskustest nii elus kui "arialal: «Ma ei tea. Ma ei v~oi. Ma ei taha. K"ull n"aeme.» Ta ei "oelnud kunagi «jah» v~oi «ei», ei kirjutanud kunagi midagi. Kui temaga r"a"agiti, kuulatas ta k"ulmalt, hoidis l~ouga parema pihu sees ja toetas paremat k"u"unarnukki pahema k"ae seljale; ta kujundas endale k~oigis asjus omaenda arvamuse, millest ta ei taganenud. Ta kaalus kaua k~oige v"aiksemaidki "aritehinguid. Kui p"arast tarka vestlust tema vastane, arvates teda juba k"apa all olevat, usaldas talle oma salajasemad kavatsused, vastas h"arra Grandet: